Käitumisreeglid ühistranspordis

Küsimust, millised peaksid olema ühistranspordi käitumisreeglid, ei esita kahjuks igaüks endale. Minnes pikale reisile, näiteks rongiga, või korraldades lastele suurejoonelist reisi klassikale ekskursioonile, ei mõtle enamik inimesi sellele, et erinevate transpordiliikide kasutamisel kehtivad spetsiaalselt välja töötatud käitumisreeglid.

Liikluseeskirja järgi on sõiduk kõrgendatud ohu allikas. Koolibuss, elektrirong või lihtsalt sõiduauto võib lisaks mugavusele punktist A punkti B liikudes igal ajal sattuda hädaolukorda või tekitada selle teistele liiklejatele. Sellisel juhul on hädaolukorra põhjuseks sageli reisijad ise või õigemini nende käitumine. Ja pole vahet, mis meil ees on – 20-kohaline väikebuss või kümnevaguniline rong.

Lapsepõlvest mäletame kõik silte kirjadega “Ära seisa perrooni servas”, “Sõitides on juhiga rääkimine keelatud”, “Seisa paremalt, möödu vasakult” jms. Lapsepõlves tajutakse selliseid pealdisi millekski igavaks, tüütuks ja täiesti valikuliseks, eriti kui täiskasvanud ei näe.Saab sõita trammi jalalaual, hüpata kohe väljuvale rongile või joosta otse vastutuleva liikluse ees üle tee. Ja lõppude lõpuks ei juhtu midagi, nad tegid seda sada korda. Sada ja esimest korda võivad kahjuks tekkida pöördumatud tagajärjed.

Reisijate käitumine võib ja paraku sageli provotseerib erinevaid õnnetusi, sealhulgas ka kannatanutega. Sageli on sellistel puhkudel põhjus, mis ajendas reisijaid ühistranspordi kasutamise reeglite jämedalt rikkuma, nende reeglite elementaarne mittetundmine või nende eiramine.

Kurikuulsad “konksud” põhjustavad lisaks hukkamõistule kaastunnet ja isegi mõistmist: noored püüavad endale tähelepanu tõmmata, mis on igati mõistetav, eriti täiskasvanute tähelepanupuuduse kontekstis. Elektrirongijuhtidel ja liinimeestel on aga raske ülendatud teismelisi mõista ja neile andestada.

Meie riigis sai ühistranspordi käitumisreeglite ajalugu alguse 19. sajandil üle-eelmisel sajandil, olles avaliku julgeoleku üks olulisemaid komponente. Moodsad sõidukid, mis on loodud mugavaks ja kiireks ruumis liikumiseks, nõuavad lihtsate ja samal ajal siduvate reeglite järgimist.

Pole mõtet loetleda näiteks metroo või köisraudtee (see on ka ühistranspordiliik) kasutamise reegleid, seda enam pole vaja kõiki ülaltoodud reegleid peast teada.Põhiliste käitumisnormide järgimine ühistranspordis võimaldab aga mitte ainult vältida ebameeldivaid, sh ekstreemseid olukordi, vaid ka käituda viisakalt teiste suhtes.

Peamised soovitused ühistranspordis sõitjate käitumise kohta on loetletud allpool:

• ole ettevaatlik. Ühistranspordi reisijaid iseloomustab kõige paremini mõiste "Browni liikumine", eriti metroo puhul. Infosiltide järgimine, aga ka transporditöötajate juhiste järgimine ei ole kellegi kapriis, vaid võimaldab tagada korrektse logistika ja korralikud turvameetmed. Ettevaatlik ei pea olema ainult oma autoga sõites: ka kaugrongi magamisvagunis võib ette tulla erinevaid ettenägematuid olukordi. Pidage alati meeles: ühistransport on kõrgendatud ohu allikas.

• Ole viisakas. Transpordikäitumise kultuur ei ole müüt, vaid reaalsus, millega me iga päev silmitsi seisame. Vastastikune viisakus ja kannatlik suhtumine teistesse võimaldab vältida paljusid ebameeldivaid olukordi ning hõlbustab oluliselt töötajate ja transporditöötajate, eelkõige korrakaitsjate tööd. Ühistransporti nimetatakse nii, sest see kuulub kõigile võrdselt, mitte teile isiklikult ja ainult selle alusel, et maksite sõidutasu.

• Järgige elementaarset loogikat. Kui tramm peatusesse sõitis, avanesid uksed ja inimesed tormasid rõõmsalt sisse, trügides ja lükates, nagu oleks see lähipäevade viimane tramm. Liftireegel (ka, muide, reisijateveo liik) töötab kõikjal, kus on uksi: kõigepealt minnakse välja, siis minnakse sisse.Kui metroo vagunis või maismaatranspordi salongis ruumi ei ole, ei tasu end sisse toppida, tekitades sellega endale ja teistele ebamugavusi, vaid lihtsalt oodata järgmist transporti.

• Reisijateveo lennundussektoris on reeglid palju karmimad kui mujal. Ja see on okei. Lennuki või helikopteri kasutamisel tuleb olla eriti tähelepanelik, suhtuda pilootide ja teiste lennutransporditöötajate töösse mõistvalt. Ja järgima käitumisreegleid lennu ajal ja lennujaamas viibides – rangelt ja ka mõistvalt.

Vastupidiselt endiselt laialt levinud stereotüübile “seal on kõik suurepärane, aga siin on kõik kohutav”, ei erine Euroopa riikide ühistranspordi käitumisreeglid kuigi palju Venemaa omadest. Euroopas endas on ühistranspordi käitumises eri riikides märkimisväärne erinevus. Näiteks Itaalias või Prantsusmaal saavad noored endale lubada vaikselt ühistranspordis müramist, ületamata teatud lubatud piiri, samas kui Põhja-Euroopa riikides võib sõitjate käitumist nimetada vaoshoitumaks või lausa flegmaatilisemaks.

Kõigi munitsipaal- ja erareisijateveo liikide puhul näete reisijatele märgukirju; neid memosid ei dubleerita aga alati inglise keeles, isegi kui juhtum leiab aset mõne Euroopa suurlinna ajaloolises keskuses.

Üldised käitumisnormid linnatranspordis, nagu juba mainitud, on paljuski sarnased meie omadega ja olemasolevad erinevused võib kokku võtta järgmiselt:

• Eurooplased "keskmiselt haigla jaoks" järgivad eeskirju ja eeskirju hoolikamalt;
• Euroopa linnas ei pakuta sulle enamasti järjekindlalt abi ega väljendata valjuhäälselt rahulolematust oma teadmatuse või reeglite mittetundmise pärast;
• Eurooplased kohtlevad välismaalasi üldiselt alandavamalt, eriti väljendub see selles, et tõenäoliselt selgitatakse teile üksikasjalikult, kuidas kõige paremini soovitud kohta jõuda.

Euroopa riikides on kontroll maanteetranspordi, sealhulgas reisijateveo üle palju tõsisem. Metroo või trollibussiga, linnalähirongiga ja veelgi enam lennutranspordiga reisides on tõsine kontroll nii piletihinna kui ka pagasi piirmäära ja turvameetmete järgimise üle. Hädaolukordade tekkimist on muidugi võimatu sajaprotsendiliselt ette ennustada, kuid liiklusõnnetuste ennetamisele pööratakse Euroopas vähem tähelepanu kui meie riigis.

Lisateavet ühistranspordis käitumise kohta leiate allolevast videost.